Kuidas ma Audi R8 endale saan.

Arvasin, et selline asi juhtub ainult teistega, et kirjutavad terve postituse ära, aga unustavad salvestada. See just juhtus minuga. Aga kuna mulle meeldib kirjutada, siis olen ma väga valmis seda uuesti kirjutama.

Avastasin hiljuti, et Londoni ilm on nagu rase naine: kui kell kümme hommikul sajab vihma, siis kahe tunni pärast on tõenäoliselt päike kõrgel taevas ja mina higistan oma paksu kampsuni all, mille ma hommikul selga toppisin. Seepärast veedangi umbes 5 minutit oma riidekapi ees (mis on 4 minutit rohkem kui Eestist) mõeldes, mida selga panna, üldiselt jõuan endaga kompromissile, aga mitte alati.

Nüüd on kool viimaks alanud. Esmaspäeva hommikul kaalusin südamest, kas lasta üle oma esimene loeng või ei. Voodi ei tahtnud lihtsalt kuidagi minust lahti lasta. Lõpuks aga pidasin endaga debati maha, ning leppisime kokku, et kuna ma juba 7000 poundi õppeaasta eest maksan, siis ikka ilmun kohale ka alati. Undergroundis sattusin silmitsi ühe eriti geeniusperekonnaga, Gruusiast vist. Usun, et nad arvasid, et on sattunud Edela Raudtee rongi, sest nad kõndisid edasi tagasi kahe vaguni vahet. Olgugi, et ukse peal on 4 keelumärki, mis ütlevad selgelt, et seda eo tohi teha. Minu esimene hariv loeng oli teemal "Introduction to events management." Vaatasime filme ja puha. Hiljem oli workshop, mis peaks meie manipuleerimisoskust parendama tulevasel elu/äriteel - väga üllad eesmärgid meie ülikoolil.
Kolmapäevane workshop oli teemal "Economics and Finance for the service sector," ja ma vannun, ma vannun, et õppejõud oli südames trummar. Sest et ta tagus oma lauda südamest ja väga jõuliselt, nõnda et vahepeal  unustas lausa rääkidagi ning klassis valitses piinlik vaikus, mida saatsid tema nähtamatud trummid. Teine õppejõud see-eest käskis meil kõigil välja võtta oma A-klassi mobiiltelefonid. Ja nagu teada, siis kõigil, KÕIGIL, on siin iPhone'id, seega mina oma klapiga telefoniga (love you Grete) olin veidi kimbatuses hetkeks, kuid siiski suutsin olukorras normaalselt välja tulla, sest keegi väga ei allunud õppejõu provokatsioonile ja telefonid jäid kotti.
Kuna kool on siin kolm päeva nädalas kõigest, siis neli päeva (Edda Jõgi on head tööd teinud) on vabad. Ning kuna täna oli vaba päev, siis otsustasime eile Merkaga välja minna. Pärast ülimaitsvat hiinatoitu läksime kohalikku pubisse ja kuigi me pidime esimesed õlled ise omale ostma (seda pole siin veel varem juhtunud), siis üsna pea tutvusime mingite Sambia mehepoegadega. "Let this friendship lead into marriage" oli vast tragikomöödilisim lause sel õhtul, sest selle autor oli umbes 35-aastane Sambia ärimees, kes lubas mulle osta Audi R8 ja ma ei peaks enam kunagi tööle minema. Done deal or what?
Hiljem väisasime Middlesexi ühikat. Hoone ees magas mingi noormees (riimisin hetkel or what) ja ta tegi seda väga mugavalt heki peal. Mõtlesime investigeerida olukorda ning tutvusime lahedate rootsi kuttidega, kes käivad Middlesex University's. Teadmiseks eesti inimestele: leidsin ülilaheda kuti, kes on ülilahe, hea muusikamaitsega ja kena pealekauba. Kuulab isegi klassikalist muusikat. Kõik on chill-grill over here.
Homme on meil plaan minna Middlesexi freshersite ballile: teemaks on 20ndad. Let's hope for the best, ay?

Seniks aga soovin teile mõnusat und, me siin naudime screwdriverit ja vaatame toakaaslase numpsikast gei-sõbraga mõnusat briti komöödiat.

- Teie Toom

Pilte lisan homme või millalgi lähiajal!

(PS! Kirjavigu ei viitsi kontrollida)