One of a kind experience in China has changed its scenery from polluted small-town (it's literally considered as a small town here) to leafy green Hong Kong. Two hour bus journey from Red China gave us enough time to conclude our communism-experience and tune to more Western vibe.
Omanäoline Hiina experience on saanud uue pöörde ning eelmisel nädalal leidsime end Hong Kongist. Kahetunnine bussisõit Punahiinast andis piisavalt aega, et isekeskis tõmmata otsad kokku ning taas ennast euroopalikule lainele häälestada.
Before this trip I had had very little experience with Asians, nevertheless they had made a rather negative impression on me. Working in a small coffee shop last summer, Asians were the ones to be the most arrogant, needy and picky. It's only polite in China to express your disappointment or disapproval of something when you're not satisfied. Brits, for instance, often leave things unsaid, as they'd rather not bother others. How can I tell them that the latte tastes exactly like a plastic bag, what if it's rude or something? In China you raise your voice and solve the issue.
Enne Hiinasse tulekut olin asiaatidega suhteliselt vähe kokku puutunud, aga nad olid mulle negatiivse mulje jätnud sellegi poolest. Kui eelmisel suvel Londonis töötasin, siis oli peamiselt just nendega probleeme: olid ülbed ja ei sobinud neile ükski asi, mis neile pakkuda. Hiinas on kombeks, et kohe kui midagi ei meeldi, siis öeldakse ikka korraliku inimese kombel see välja ja nõutakse muud. Britid, näiteks, pigem jätavad ütlemata, sest ei soovi teistele tüli teha, et kuidas ma ikka ütlen neile, et kohv on tõrva maitsega, äkki on kohatu ja solvav? Hiinlastel nagu kohane tuleb kõva häält teha ja mure ära lahendada.
Truth be told, they can often sound arrogant, but we've come to a conclusion that they simply lack of polite intonation in Chinese language. Sometimes waiters sound like you're obligated to "Enjoy your meal!!!" or "Have a nice day!!!" Funnily, Miss Fei has taught all of her students that whenever someone says "Sorry" or "Thank you" it's polite to reply "It doesn't matter!" At first we were surprised of how cold everybody was, however, by the end of July we had realised that it's their way of saying "No worries" or "It's okay".
Tihti võivad nad kõlada veidi ülbelt või nõudlikult, aga saime siin aru, et neil ei ole lihtsalt sellist viisakat hääletooni Hiina keeles. Vahel võib kohata siin klienditöötajaid, kes suisa käsivad oma toitu nautida: “Enjoy your meal!!!!” või “Have a nice day!!!!” Naljakal kombel oli Miss Fei õpetanud kõikidele õpilastele, et kui keegi ütleb “Sorry!” või “Thank you!” siis tuleb vastata: “It doesn’t matter!” Algul mõtlesime, et kuidas kõik nii külmad on, aga juuli lõpuks saime aru, et see on nende viisi “It’s okay.”
On our first night here, at a dinner table, a local young lad with exceptionally good English told us: "Luckily, you'll soon notice the kindness of Chinese people!" I had an inner eye-roll festival, as you know, Hollywood films always portray Chinese people as mean and with huge eyebrows, Mao Zedong etc. Truthfully, we probably wouldn't be here in Hong Kong if it wasn't for the kind Chinese people. Sometimes a simple gesture to the right or to the left would've been enough, but you know... white people. So they thought that walking us to the destination was a lot safer.
Esimesel päeval, kui Hengyangi jõudsime, ütles üks kohalik noormees meile õhtusöögi lauas: “Õnneks saate üsna pea aru, et hiinlased on heatahtlikud ning abivalmid!” Mõttes tegin ühe suure “Pffff!” sest filmides ikka näinud, et nad suurte kulmudega ja oma kasu peal väljas ning Mao Ze Dong jne. Tõele au andes aga peab tunnistama, et me poleks vist läbi Hiina Hong Kongi jõudnud, kui Hiinlased poleks nii abivalmid ja heatahtlikud. Vahel, tõsi, piisaks ka lihtsast viipest vasakule-paremale, aga ju siis vaatavad, et valged inimesed, need kindlasti ei saa aru midagi.
Local beauty ideals are a bit baffling. I've heard Estonian and British girls often complain that they can't wear a skirt, because their legs are too white. Here in China white porcelain skin so highly regarded that our friend Mikey begged us not to sunbathe in Hong Kong or we'll be ugly. Well, I personally prefer to not have transparent salamander-like skin, however, older women here look youthful and fair. We often had long contemplations with Merilin on whether we saw a couple or mother and a son. However, while curvy bodies are starting to make a comeback (since Ancient Rome) in the West, Asia is all about skinny and weak bodies. Arguably men and women have a totally different perception of what's hot and what's not, because men were to prefer curvier women, as they are told to bring prosperity. Yes, Evolution has even made its way to China.
Iluideaalid on neil küll meile arusaamatud. Eesti tüdrukud kevaditi kurdavad, et ei saa seelikut kanda, sest jalad nii valged, Hiinas on portselannahk aga nii hinnas, et sõber Mikey lausa anus meid, et me Hong Kongis päikest ei võtaks, sest muidu rikume oma ilusa nahatooni ära. No ma isiklikult eelistan, et mu nahk ei oleks läbipaistev nagu salamandril, aga tuleb tunnistada, et vanemad naised näevad ikka väga kaunid ja hästisäilinud välja. Vahepeal ei saa arugi, kas tegemist on ema või pruudiga. Lisaks, kui meil hakkavad kurvikad neiud taas moodi tulema (juhei!), ja neiud püüdlevad pigem naiseliku keha kui pajuvitsa poole, siis siin on tüdrukute unelmate keha pikk ja peenike. Kuuldatavasti olevat meestel teine arusaam ilusast naisest, sest meestele pidavat rohkem meeldima kurvikamad naised, need pidavat lausa rahaõnne tooma. Et siis ei peagi Mardisandid enam tervet kööki tatart täis viskama.
Street style is outrageous: I don't even know where to begin. Everything is so colourful and carnival-like. No whites, no blacks, no nude shades, only polka dots and gold. Half way through our adventure Merilin's shoes saw their last righteous day on Earth and made their way into the notorious trash hole in front of our hotel. My students were kind enough to take her to a shoe shop, which was apparently owned by Miffy's (one of my students) mother. After half an hour shopping she returned to our hotel room wearing pink children's shoes, apparently these were the classiest in the whole shop. This should be enough of an indication that women love to dress up as girls and dolls and act very weak and fragile.
Riietumisstiil on siin ka minu jaoks liiga bravuurikas ja kirev. Merilini kingad läksid katki ning mu õpilased viisid ta kingapoodi, pärast pooletunnist valimist leidis ta kõige vähem kirjumad ja tuli tagasi hotellituppa roosade lastekingadega, sest need olid TAGASIHOIDLIKUIMAD terves poes. Riietumistiilist rohkem rääkides, siis naistele meeldib tohutult tüdruku-, et mitte öelda lapselikult, riietuda.
Vaatamata oma silmapaistvatele tehnikasaavutustele tundub nagu Hiina elaks ikka 10 aastat ajas taga. Alakaalulisuse vaimustus oli Euroopas aastaid tagasi ja see stiil, mida paljud naised viljelevad on samuti iidamast-aadamast. Lisaks kasutavad and massiliselt MSN’i, midagi, mis ma arvasin, et enam ei ole olemas.
Puna-Hiina on paljudele Eurooplastele veidi hirmutav ja kauge, oma sotsialistliku korra ja tagurliku mõtlemisega. Kohalikud on aga enamasti valitsusega rahul, sest nad ei oska midagi rohkemat nõudagi. Väidetavalt on internet ja üldine vabadus Hiinas leebeim kui ei kunagi varem ning inimesed ei oskagi unistada (meie mõistes) vabast internetist ning valitsuse poolt kontrollimata informatsioonist. Paar postitust tagasi vist mainisin, kuidas traagilise Tiananmen’i veresauna kohta ei leidu Hiina internetis ühtegi üleskirjet.
Ka meeste ja naiste positsioon on siin meie jaoks lausa tragikoomiline. Naise koht on siin ikka kodus lapsi kasvatamas ja putru keetmas ning mees, nagu kord ja kohus, on see, kes leiva perele lauale toob. Lapsed arvavad, et nende emad töötavad nende kodus kokkade ja koristajatena. Kuna naised pole Hiinas iseseisvad ning lahutusele vaadatakse viltuse pilguga, siis pole siin ilmaime, kui mehel on lisaks oma naisele veel teinegi pruta ning naised on sellega kodus nõus.
Kui 35-aastane naine, ainukeseks oskuseks supikeetmine ja pesu pesemine, peaks üks hetk lahutatud olema, siis on ta lootutus seisus, sest sellises vanuses on siin lastega naisel võimatu head meest leida. Seega on siin hinnas naised, kes ise töötavad, sest nad toovad perele rohkem kasu ning on seega väärtuslikumad kui koduperenaised.
Kui Euroopas on ikka naiste jaoks oluline, kas mees on välimuselt atraktiivne, mehine ja tark, siis Hiinas pole neil omadustel väga suurt tähtsust. Ma olen mitmeid noormehi näinud, kes poleks Lääne-Maailmas just number üks saak, siin aga käivad käiskäes väga kaunite noorte neidudega, amelevad rongides, bussides ja poejärjekorras nii kuis jaksavad. Kuuldatavasti on siin oluline vaid üks - raha. Boonuseks veel valge nahk, nimelt emad julgustavad oma tütreid võrgutama valgeid mehi, sest need väga eksootilised ja enamasti rikkad (enamasti vaesed Austraalia tudengid, kes käivad bacpackimas).
Veel üks teema, mis alati Hiinlastes paksu pahameelt tekitab - Jaapan. Nimelt Hiina ja Jaapani ajalugu on keerdus ja keeruline, Jaapanlased, kes tänapäeva maailmas tunduvad olevat väga rahumeelsed: pole neil ju palgatud alalist sõjaväge ega miskit, siis ajaloos on nad Hiina rahvast kohelnud brutaalselt. Suhted Hiina ja Jaapani vahel meenutavad pingeid Eesti ja Venemaa vahel. Vanem generatsioon vihkab jaapanlasi kõigest südamest, nooremad aga on tihti avatuma silmringig, kuigi eks neile koolis ikka õpetatakse, et Jaapan oli ja on üks kuri ja paha riik. Muidugi on arusaadav hiinlaste pahameel, aga nende tunded on küll äärmuslikud. Iga päev kuulsin tundides, kuidas kõik jaapanlased tuleks maha tappa ning üks noormees lausa tunnistas, et kui tal oleks üks päev elada, siis ta ostaks tangi ja sõidaks kõik jaapanlased selle tangiga maha.
Nagu ikka, siis uute elamuste eesmärk on inimesi mitmeski mõttes rikastada, kuid miks mitte ka üht-teist ära võtta. Näiteks hirmud, tagasihoidlikus, tormakus, negatiivsus. Kuigi käesolev projekt andis mulle ilmselt juurde rohkem, kui ma suudan endale hetkel teadustada, siis siin on käputäis kõigest:
Kui sa arvad, et nüüd oled küll kõike näinud, siis eksid: Kui jalad kõhualt kokku korjata ja ja mugavast kodutarest Hiinasse rännata, siis on imestama panevaid vaatepilte kuhjaga. Vahel, kui nägime koduteel midagi, mis lõua mööda tänakivi lahti rullis ja mõtlesime, et no seda küll miski ei ületa, siis järgmisel päeval nägime kindlasti mida poleks ealeski ette kujutanud.
Hinda, mis sul on, sest Hiinas on ilmselt hullemini:No minu elu on küll senised 21 aastat olnud kui lill, mis ise õitseb ilma et ma suurt vaeva pean nägema, tänu muidugi mu vanematele. Kuna Hiinas on palju rikkust, kuid kuhjaga ka vaesust, siis andis see palju mõtlemisainet, et hakata hindama kõike, mis mind igapäevaselt Euroopas ümbritseb.
Complaining doesn’t help:Kui nüüd naljaga pooleks rääkida, siis kummalisel kombel pea iga kord kui ma vinguma hakkan, siis leiab asi lahendese. Viimane kord, kui hotellis noormees meid tuppa juhatas ja võttis ainult Merka kohvri. Mina siis Merkale kurtma: “Iga kord tassitakse sinu kohvreid ja kotte ja mina tassin ikka ise!” Selle peale pööras noormees ümber ja küsis, kas võib minu kohvri ka ise tassida. Ju siis vingumise keel on rahvusvaheline. Muidu kui nüüd veidi tõsisemalt arutleda, siis kõik raskused, millega pidime selle suve jooksul said ületatud. Esiti mul ikka tikkus see kurtmise komme välja lööma, sest töö oli tegelikult päris kurnav ja aeganõudev, aga üsna pea sai selgeks, et just see oligi asja idu ning sai täiskäigul lõpuni pandud.
Alati saab:Vahet pole, kas oskad Hiina keelt või ei, kuidagi jõuab ikka sihtpunkti, kuidagi saab ikka asjad selgeks tehtud ja asjad korda aetud.Alati saab asjad tehtud, kui vaeva näha ja end millelegi pühendada.
Friends are family/What a married life feels like:Ma olen väga rahul, et selle projekti ette võtsin, veelgi enam olen ma rahul, et tulin siia Merkaga, kes on mulle kahe kuu jooksul olnud ema, õe, vanaema ja tütre eest. Mul on muidu küljes selline halb komme, et kui ma kellegagi liiga pikalt ninapidi koos olen, siis lõpuks viskab kopa ette. Siin me aga oleme, kaks kuud iga jumala päev koos ärganud ja magama läinud, endiselt koos rõõmsad ja õnnelikud. Kõik elamused ja kogemused on kahekesi läbitud ning tihti lihtsalt jalutame või istume vaikuses, sest me niikuinii lõpetame teineteise lauseid ja ütleme täpselt samu lauseid.
It’s the culture, not the people:Kultuurilisused eriärasused ei ole vaid see, kuidas teineteist tänaval tervitada või end igapäevasel riietuda. Kultuurilused eriärasused on lisaks ka, kuidas inimmassis enda eest seista või silt bussi peal, mis palub sul arvestada teistega ning mitte hõivata rohkem kui üks iste. Hiina ja Euroopa on lihtsamalt öeldes nagu siga ja kägu, nuputage ise, et kumb neist on siga ja kumb kägu. Kuna käin koolis mitmete erinevat kultuuri inimestega, siis taaskord on lihtsam suhtuda neisse avatult ning mõistvamalt.
Omanäoline Hiina experience on saanud uue pöörde ning eelmisel nädalal leidsime end Hong Kongist. Kahetunnine bussisõit Punahiinast andis piisavalt aega, et isekeskis tõmmata otsad kokku ning taas ennast euroopalikule lainele häälestada.
Before this trip I had had very little experience with Asians, nevertheless they had made a rather negative impression on me. Working in a small coffee shop last summer, Asians were the ones to be the most arrogant, needy and picky. It's only polite in China to express your disappointment or disapproval of something when you're not satisfied. Brits, for instance, often leave things unsaid, as they'd rather not bother others. How can I tell them that the latte tastes exactly like a plastic bag, what if it's rude or something? In China you raise your voice and solve the issue.
Truth be told, they can often sound arrogant, but we've come to a conclusion that they simply lack of polite intonation in Chinese language. Sometimes waiters sound like you're obligated to "Enjoy your meal!!!" or "Have a nice day!!!" Funnily, Miss Fei has taught all of her students that whenever someone says "Sorry" or "Thank you" it's polite to reply "It doesn't matter!" At first we were surprised of how cold everybody was, however, by the end of July we had realised that it's their way of saying "No worries" or "It's okay".
On our first night here, at a dinner table, a local young lad with exceptionally good English told us: "Luckily, you'll soon notice the kindness of Chinese people!" I had an inner eye-roll festival, as you know, Hollywood films always portray Chinese people as mean and with huge eyebrows, Mao Zedong etc. Truthfully, we probably wouldn't be here in Hong Kong if it wasn't for the kind Chinese people. Sometimes a simple gesture to the right or to the left would've been enough, but you know... white people. So they thought that walking us to the destination was a lot safer.
Esimesel päeval, kui Hengyangi jõudsime, ütles üks kohalik noormees meile õhtusöögi lauas: “Õnneks saate üsna pea aru, et hiinlased on heatahtlikud ning abivalmid!” Mõttes tegin ühe suure “Pffff!” sest filmides ikka näinud, et nad suurte kulmudega ja oma kasu peal väljas ning Mao Ze Dong jne. Tõele au andes aga peab tunnistama, et me poleks vist läbi Hiina Hong Kongi jõudnud, kui Hiinlased poleks nii abivalmid ja heatahtlikud. Vahel, tõsi, piisaks ka lihtsast viipest vasakule-paremale, aga ju siis vaatavad, et valged inimesed, need kindlasti ei saa aru midagi.
Iluideaalid on neil küll meile arusaamatud. Eesti tüdrukud kevaditi kurdavad, et ei saa seelikut kanda, sest jalad nii valged, Hiinas on portselannahk aga nii hinnas, et sõber Mikey lausa anus meid, et me Hong Kongis päikest ei võtaks, sest muidu rikume oma ilusa nahatooni ära. No ma isiklikult eelistan, et mu nahk ei oleks läbipaistev nagu salamandril, aga tuleb tunnistada, et vanemad naised näevad ikka väga kaunid ja hästisäilinud välja. Vahepeal ei saa arugi, kas tegemist on ema või pruudiga. Lisaks, kui meil hakkavad kurvikad neiud taas moodi tulema (juhei!), ja neiud püüdlevad pigem naiseliku keha kui pajuvitsa poole, siis siin on tüdrukute unelmate keha pikk ja peenike. Kuuldatavasti olevat meestel teine arusaam ilusast naisest, sest meestele pidavat rohkem meeldima kurvikamad naised, need pidavat lausa rahaõnne tooma. Et siis ei peagi Mardisandid enam tervet kööki tatart täis viskama.
Street style is outrageous: I don't even know where to begin. Everything is so colourful and carnival-like. No whites, no blacks, no nude shades, only polka dots and gold. Half way through our adventure Merilin's shoes saw their last righteous day on Earth and made their way into the notorious trash hole in front of our hotel. My students were kind enough to take her to a shoe shop, which was apparently owned by Miffy's (one of my students) mother. After half an hour shopping she returned to our hotel room wearing pink children's shoes, apparently these were the classiest in the whole shop. This should be enough of an indication that women love to dress up as girls and dolls and act very weak and fragile.
Riietumisstiil on siin ka minu jaoks liiga bravuurikas ja kirev. Merilini kingad läksid katki ning mu õpilased viisid ta kingapoodi, pärast pooletunnist valimist leidis ta kõige vähem kirjumad ja tuli tagasi hotellituppa roosade lastekingadega, sest need olid TAGASIHOIDLIKUIMAD terves poes. Riietumistiilist rohkem rääkides, siis naistele meeldib tohutult tüdruku-, et mitte öelda lapselikult, riietuda.
Reed Flute koopad Guilin'is.
0 comments:
Post a Comment