So Brad Pitt is banned in China (eng/est)

Another week has passed and the children can actually understand my writings on the blackboard. I can now empathise with my secondary school teachers. Years ago when I was a student myself, I was convinced that I would be the worst teacher on the planet as my tolerance for ignorance is a huge zero. However, I have surpassed all my expectations. You have no idea how patient and calm I can be with these eager, yet confused bundles of joy! 

As their Chinese names are impossible to remember every pupil has two names: Chinese and English. So there we were, choosing a new name for one of my 8 years old student. I suggested her a variety of names, one of them being Frank. However, as they don’t have a letter R in Chinese, he eagerly announced that he wants his new name to be Flank. It took me a great 10 minutes to convince him that this might not be the best option so in order to avoid any confusion we agreed upon Michael.

Truth be told, language barrier makes everything at least 10 times more difficult. Oftentimes I have to draw, dance, spin and even do splits to explain them what certain words mean. People who have seen me drawing can imagine how horrible my artwork is. I tried to draw a fountain, they thought I was explaining the word ‘dumbbell’. Probably the most complicated word I’ve had to explain to 12-year-olds is ‘exist’. Not thinking twice I told them: “So Santa Claus doesn’t exist.” The whole class looked at me confused, as apparently they have no idea who that guy even is. Later that day I realised how lucky I was that they don’t have Christmases in China, otherwise I would’ve ruined their childhood. In spite of my poor drawing skills the kids seem to enjoy my hard work while explaining some crazy words to them. And I must admit it’s great fun actually! For instance, I tried to explain the word “blow up,” thus I drew a car and yelled “booff!”(made a lot of sense at that moment). The whole class nodded, having this “Eureka” look on their faces. So one girl stood up and gave me an example: “I didn’t like Anne very much so I blew up her pen!” I had failed.

Yesterday a girl Nancy asked me: “Is Merilin’s boyfriend…” and drew something spiky on a piece of paper. It looked a little like a crown so I replied that he’s probably not from a royal family as far as I know. She shook her head and drew me another picture of… a pineapple! I honestly didn't know what to reply. Usually the words in Chinese have several meanings so we tried to google it, but it’s still a mystery till this day. Perhaps he actually is a pineapple, I don’t know. The same girl came up to us later that day and said: “You and Merilin are..” and she rolled her eyes in the back of her head. Once again confused we suggested different things such as demons, with big eyes, tall etc. We later learnt that she meant that we’re as pale as her eye whites. Still rockin the caucasian look. 

Couple of days ago, however, we experienced something fairly disturbing. So as it happened we were on our way to the hotel, jolly and excited to try this new Chinese dish for lunch. All of a sudden some beggar came up to us and asked us something in Chinese. I apologised (in English) and told him that I didn't speak his language and thus being unable to help him. I can only count to ten in Chinese, but I doubt it would’ve been of much help. He then grabbed my hand and started weeping. My first instinct, of course, was to pull away, because you know things moved too fast, we had just met and I have a boyfriend. However, he wasn’t very pleased with my reaction so he decided that the only reasonable solution was to spit on me. I have never run so fast in my life. I washed my dress twice before wearing it again.

To conclude my post I’d like to draw attention to several things that are banned in China:

1. Facebook, Twitter, Youtube - After the rebellions of Ürümqi in 2009, social media is strictly banned due to their opened nature that can be used to plan and coordinate anti-governmental movements and events.
2. Twilight (and other vampire-related TV-shows and films) - Too much sex, violence and apparently demonic characters should never reach Chinese audience.
3. Big Bang Theory - It is said to instigate violence, crime and illegal religion.
4. Avatar in 2D - After two weeks of breaking all the box office record in China, the government decided that they should not contribute to the success and revenue of some surreal Hollywood film. Thus, they decided to ban the movie so that people would spend their money on local Chollywood films. 
5. All written proof of Tiananmen Square Massacre - It didn’t happen, it was all a hoax, only good things happen in China. 
6. Brad Pitt - Numerous celebrities who have publicly supported Tibet (including Harrison Ford, Richard Gere) have been banned from China. Mister Pitt himself, was banned purely because he starred in “Seven Years in Tibet”.
7. Alice in Wonderland - The whole world suspects that the book advocates psychedelic substances and mocks several religions and political ideologies. Chinese, however, believe that animals should never be depicted using human language. (Side note: Before I found out about this, I made my students read and retell a chapter from this book)

Speaking of drugs, I’m about 75% sure I witnessed a drug deal the other day. So there was a man "reading a book,” when all of a sudden a guy walked up to him and put a brown package on the book and they both walk away. Perhaps it was some cool exclusive tea blend or maybe even some role-play things, but it looked illegal nevertheless. When Merilin told her student about this, the guy was shocked, because as it happens most drug crimes are penalised with capital punishment. 

Furthermore, it is long been known that a human being is worth more on the black organ market than he is alive. Hence, it’s quite common here to wake up on a street corner with a missing kidney. Although, most organ thefts occur in hospitals by doctors. For instance, if a patient is unconscious in hospital the family is simply delivered the sad news that their next of kin has passed away. Medical care is crazy expensive in China anyway, now they take your kidneys too!

**

Nädalake taas möödas, mu käekiri hakkab tahvlil vaikselt juba ilmet võtma ja nüüdseks mõistan kõiki oma keskkooli õpetajaid. Kunagi ammu, kui oma gümnaasiumi õpetaja kingades üritasin hetkeks olla, siis olin kindel, et minust saaks maailma halvim õpetaja, sest mu tolerants rumaluse ja saamatuse suhtes on suur ümmargune null. Olen aga ületanud kõik oma ootused ja te ei kujuta iial ette, kui rahulik ja kannatlik ma suudan olla õpilastega, kes on nii potatod, et kurb hakkab. Ühele poisile valisime inglise nime, sest mul nende Hiina nimed küll meelde ei jää ja nii ongi igal õpilasel kaks nime: hiina ja inglise. Pakkusin siis talle hunniku poisslapse nimesid, mille seast valida, üks neist oli näiteks Frank. Kuna hiina keeles pole üldse sellist tähte nagu R, siis ütles ta kindlameelselt, et tahab omale nime Flank. Kuidagi siis saime räägitud, et äkki ikka ei võta, et kulla mees sa ei oska ju hääldadagi seda.

Keele barjäär teeb asja ikka palju keerulisemaks, sest mõndade sõnade seletamine võtab ikka otsaesise märjaks, väänlen, tantsin ja joonistan seal tahvli ees. Need inimesed, kes mind kunagi joonistamas on näinud, siis võite aimata, kui õudsad vääraretised mul seal tahvli peal on.  No kuidas sa seletad 12-aastastele sõna “result,” “fountain” ja “atmosphere”? Purskkaevu joonistasin tahvlile, kuigi see nägi välja rohkem nagu hantel. Ükspäev oli lugemistekstis sõna “exist,” minu läbimõtlematu viis lahendada seda olukorda: “So Santa Claus doesn’t exist.” Terve klass vaatas mind segaduses näoga, sest nad siin Santa Clausi ei tunnista. Hiljem alles mõistsin, et tore on, et nad ei tea, muidu oleks äkki rikkunud “jõulud” nende jaoks ära. Kõik õpilased naudivad, kuidas ma seal klassi ees mingites ebamaistes poosides olen ja veidraid onomatopoeetilisi sõnu puterdan, et sõnu seletada. Vahel saab ikka nalja ka, näiteks seletasin sõna “explode”: joonistasin tahvlile auto ja siis hüüdsin “boooofff” ja sodisin auto orazi kriidiga ära. Kõik noogutasid, omal “Heureka” ilmed näol. Palusin siis näitelauseid teha, üks tüdruk ütles: “I didn’t like Anne very much so I blew up her pen.” Selle sama neiu varrukast tuli ükspäev ka näitelause väljendiga “to have a long face”: “Min had a long face, because his father had a long face too.”

Üleeile küsis üks väike Nancy mult tõsise näoga: “Is Merilin’s boyfriend…” ja joonistas paberile mingi okkalise asja. Näis natuke nagu kroon, ütlesin siis et no mu teada pole küll kuninglikust perekonnast pärit, aga mine sa tea. Neiu raputas pead ja proovis uuesti joonistada, joonistas suure ANANASSI vihikusse ja küsi, kas see on Mark. Hiina keeles on küll tavaliselt sõnadel mitu tähendust ja üritasime isegi googeldada, et äkki selgi on mõni tark homonüüm, aga see on tänase päevani mõistatus. Sama neiu tuli ükspäev jutuga et: “You and Merilin are…” ja ajas silmad kuklasse. Pakkusin erinevaid variante, et pikad, suurte silmadega jne, siis aga tuli välja, et ta pidas silmas (pun not intended), et me oleme valged nagu tema silmavalged.

Üleeile aga juhtus midagi, mis natuke jala nõrgaks võttis hetkeks. Nimelt olime siis õndsalt teel lõunapausile, toidukarbid käes ja raamatud kaenla all. Tuli siis mingi kerjusemoodi mehike ja küsis raha. Mina, käed-jalad kodinaid ja asju täis, vabandasin viisakalt ja kõndisin edasi. Üks hetk võtab mehike mul käest kinni ja hakkab kõva häälega ulguma. Ehmusin ära, et mis peika see siis nüüd on, et niimoodi käest rabab ja tõmbasin kiiresti end temast lahti. Selle peale mees vihastas ja otsusta minu suunas sülitada. Hüppasin kiiresti eemale ja jäin otsa vaatama.

Kunagi Balti jaamas mingi narkomaan ajas mind käsi plaksutades mööda raudteerööpaid taga, siis üks hetk võttis adrenaliin võimust – pöörasin ümber ja ütlesin, et edasi ta ei astu sammugi, kui trellide taha ei soovi sattuda. Selle peale noormees ütles õnnetult: “Aa… võinii” ja sorkis kurvalt minema.

Sellele mehele ma midagi kosta ei osanud, sest ainukesed asjad, mida ma hiina keeles öelda oskan on numbrid ühest viieni, oma nimi ja “Ma olen pärit Inglismaalt.” Sellel ilmselt mingit erilist efekti tema peal ei oleks olnud, seega olin vait nagu sukk, kuni ta valmistus uuesti sülitama. Siis läks junn jahedaks ja jooksin minema.

See vahejuhtum pani küll veidi Euroopat igatsema, kus tänavapilt on ikka veidi normaalsem ja inimesed ikka tagasihoidlikumad. Uudishimu on hiinlastel küll suurem kui igahommikune nuudliisu. Eelmisel nädalal viis ühe õpilase isa meid lõunale, käisime Hiina pelmeene söömas, muidugi ei puudunud laualt ka mädamuna, mida nad soovitasid meil Londonisse kaasa võtta augusti lõpus. Restorani töötajad olid meist täiesti lummatud, käisid ja tegid salaja pilti. Selline globaalse superstaari tunne on, iga kord kui kusagil oleme, tulevad inimesed “Helow” ütlema ja lehvitama, eriti lapsed, kes õpivad koolis inglise keelt. Inimesed, kes kõnetada ei oska, lihtsalt vaatavad meid nagu avalikku entertainmenti.

Täna rääkisin ühe õpilasega just Hiina kommetest – ütles, et talle ei meeldi hiinlaste tagasihoidlikus. Väidetavalt ajaloos on nad küllaltki omaette hoidev riik olnud, sest neile ei meeldi vägivald ning evameeldivuste tekitamine. Kui tööjuures keegi on silmapaistev ja ülemus talle palgakõrgendust pakub, siis on viisakas ikka vähemalt kaks-kolm korda tagasi lükata ja öelda, et “Ei taha, ma ei oska midagi hästi teha,” enne kui siis lõpuks suure punnimise peale pakkumine vastu võtta. Sama on kingitustega. Koolis, kui vahel kellegagi chatin või uudiseid loen, siis istuvad kõrvale ja tulevad ka ikka uudistama, et mida ma teen. Mu päevik (mitte siis “Kallis päevik, täna oli väsitav päev,” vaid nagu märkmiku moodi) oli laua peal, kummiga kinni ja edastas konkreetselt sõnumit: “Ära seda loe, see on kellegi teise oma.” Tuleb siis mingi KORISTAJA, võtab kummi ümbert ära ja hakkab lehitsema. Uue standardi tagasihoidlikkus.

Elektrikatkestused on meil siin samatihedad, kui rotipurakad linnatänaval. Vahel on tunne, et tihemini on elekter ära kui olemas. Elektrikatkestuse ajal on küll olemine va nigela võitu, temperatuur tõuseb üle 35C ja, nagu mu ema ütleb, siis “pime nigu tondi öömajas.” Ühel päeval siis tuli koolijuhatajal geniaalne idee pidada meie pärastlõunased tunnid McDonaldsis. Kuna Merkal oli eratund just sellel ajal, siis pidin üksi 20 lapsega hakkama saama. Järgmisel päeval oli hääl nagu 14-aastasel poisil, vedas, et McDonaldsi töötajad koos pilti tahtsid teha.

Hiina on selline imeline riik, kus paljud asjad on keelatud, sest et on:

1)   Facebook, Twitter, Youtube – Pärast 2009. Aasta Ürümqi rahutusi, mille algatajad läbi Facebooki suhtlesid, on näoraamat ning mitmed teisedki sotsiaalvõrgustikud bännitud just oma avatud natuuri poolest.

2)   Twilight (ja muud vampiiriteemalised filmid, seriaalid) – Liiga palju seksi, vägivalda ja väidetavalt on vampiirid saatanast ning ei tohiks Hiina televaatajateni jõuda.

3)      Big Bang Theory – Väidetavalt rikub seriaal Hiina konstitutsiooni, ärgitab inimesi kuritegevusele, õhutab vaenu, ning meelitab inimesi viljelema illegaalset religiooni.

4)      Avatar 2D’s – Pärast kahte nädalat, mil film oli suur kassahitt, otsustas Hiina valitsus, et ei tasu välismaisele filmile nii suurt kasumit tekitada ning otsustas linateose bännida, et inimesed hoopis kohalikke filme vaatama läheksid. Selgituseks siis, et 3D ei ole väga levinud siin.

5)     Ajaloolised üleskirjutused Tiananmen Square’I veresaunast – Lisaks sellele, et kooliõpikud ja valitsuse poolt kontrollitud veebisaidid sellist sündmust ei tunnista, siis internet otsingudki enam sündmust ei kuva.

6)      Brad Pitt – Mitmed staarid, kes on avalikult Tiibetile toetust avaldanud (Harrison Ford, Richard Gere) on saanud Hiina riiki sissesõidukeelu. Vaene Brad Pitt isiklikult sai säärase bänni peale puhtalt selle pärast, et ta oli filmis “Seven Years in Tibet”

7)    Alice Imedemaal – Terve maailm kahtlustab, et Alice Imedemaal propageerib narkootikume ning viskab nii  mõnegi poliitilise-religioonse vihmka. Hiinlased aga leiavad, et loomad ei tohiks kasutada inimkeelt, ning loomade ning inimeste kõrvutamine suur patt.

Rääkides narkootikumidest, siis olen 75% kindel, et nägin narkodiili ükspäev. Seisab siis tänaval mingi mees ja “loeb raamatut,” järsku kõnnib juhuslikult teine mees temast mööda ja pistab raamatu vahele mingi paberisse pakitud pambu. Võib-olla oli tegemist teepulbri või mõne omamoodi rollimänguga, aga küllaltki kriminaalse vahejuhtumi moodi tundus olevat. Kui merka sellest ühele oma õpilasele jutustas, oli too sokeeritud, nimelt Hiinas on paljud narkokuriteod ning mõrvad karistatav surmanuhtlusega.

On ammu teada, et inimene on surnuna mustal organiturul rohkem väärt kui elusana. Siin võib selliseid asju juhtuda, et kõnnid tänaval, rõõmus on olla ja paar päeva hiljem ärkad tänavanurgal ilma neeruta näiteks. Enamus organivargusi toimub aga haiglates arstide poolt. Nimelt, kui mõni inimene on haiglas teadvuseta vegeteerimas, siis teavitatakse perekonnale, et kahjuks lõppesid patsiendi elupäevad järsku ja keegi on neeru või kahe võrra rikkam. Arstiabi on siin niikuinii kallis, lisaks rahale võetakse veel neer ka.