Alive and kickin ass

 

Canary Wharf

 Ma ei nuta just väga tihti, aga kui nutan, siis õnnepisaraid pärast koolitöö submittimist. See nädal oli nüüd korralik hullumaja ja kuigi oma meelest hakkasin seda va reporti piisavalt vara kirjutama, lõpetasin ikka 2 tundi enne deadline'i. Mul on päris pikalt juba mingi rumal komme jätta asju viimasele hetkele, aga elu õpetab ning nüüd panin juba plaani paika, et quantitative analysis'i courseworkiga hakkan nüüd kuuaega varem pihta, siis saan olla üks nendest lohhidest, kellel assignmendid nädal või kaks varem valmis on.

Vahemärkus: see extensive koolitööde kirjutamine on mul juba automaatseks muutnud selle, et sõnakordusi väldin ja parandan sõnu väga usinasti. 

   Kuigi mul viimasel ajal distsipliiniga natuke kehvasti siin lood (samas süüdistan alatasa vihmast ilma selles, et ei saa jooksma minna), siis südametunnistusega tundub kõik korras olevat. Nimelt jätsin lausa sünnipäevale minemata, sest et pidin PEST/EL analüüsi usinasti tegema coursework'i tarbeks. Asja teeb natuke dramaatilisemaks see, et olen erinevatel põhjustel selle tüdruku kutsetele koguaeg pidanud ära ütlema. Küll on vaja koolitööd teha, magada või millegi muu asjalikuga ühele poole saada. Aga nagu öeldakse: visadus viib sihile, skoorisin ühe assignmendi eest vist kõige kõrgema tulemuse meie kursuselt ja economics teacher spilled the beans kolmapäeval, et mu töö olevat olnud excellent!

   Eile lausa otsustasime Ingeriga välja minna, et "tähistada" selle hullumaja lõppu ja no ma saladuskatte all veidi tähistasin ka oma paari viimset head tulemust. Njo kjuhu mjinna, kjuhu mjinna, eks ikka The Claddagh Ringi, mis on siis meie kohalik iiri pubi, meie baby. Ma vist olen juba varem ka rääkinud sellest kohast, sest see on mu lemmikkoht, kui me räägime ööelust. Esiteks on see väga lähedal mulle ja 45-minutilise bussisõidu asemel kesklinnast jõuan koju umbes 10 minutiga. Ööbussid on siin üldse omaette elamus ja entertainment. Olen vist juba paari sõnaga maininud, mis huvitavaid inimesi ma seal kohanud olen ja üleüldse, mis elamusi seoses bussisõiduga läbi elanud. Varsti teate, lähengi klubi asemel hoopis ööbussiga sõitma. Kuid tagasi teema juurde tulles, siis teine põhjus miks mulle meeldib Claddagh's käia, on see, et ei ole mingeid kallist piletimajandust. Olgu, tõele au andes, siis enamustesse kohtadesse saavad naised Londonis tasuta, whereas mehed maksavad vähemalt 10-20 poundi, et ööelu nautida. Merka siin ükspäev tunnistas, kui hea on ikka naine olla: no penis no problems. Lisaks ei saa mainimata jätta seda vibe'i. Koht kujutab endast midagi shootersilaadset, aga ikka veidi suurem ja lahedam. See on juba omamoodi Middlesex University tudengibaariks saanud ja viimasel ajal on seal nii palju tuttavaid nägusid, kellele ikka tere öelda ja paar sõna juttu rääkida. Ja üleüldse saab seal tantsida ja socialise'ida ja sõbudega koos olla, sest meil ju need numsukad mate'id seal, kellega oktoobris läbi selle hekiintsidendi tuttavaks saime. Kellel see hekilugu on jäänud kahe silma vahele või lihtsalt ei suuda hetkel meenutada, siis oktoobris  Merkaga, teel Middlesex'i peole, nägime heki peal inimkeha lamamas. Mõtlesime, et investigeerime seda olukorda natuke lähemalt, sedasama oli otsustanud teha ka üks kamp kutte, kellega siis jõud ühendamise ja sinna kooli peole läksime. Igatahes semud on nad meil siiamaani ja hoiavad meid hästi. Ja mis mulle veel meeldib on see et, kui teised noormehed ikka mingi sebimiseesmärgil tutvust teevad ja alatasa välja kutsuvad, siis nemad on teistsugused. Osal neist on näkid olemas kodumaal, teised on lihtsalt.... fgtid #hint.

  Jaak küsis mult paar päeva tagasi, et kas mulle on Eesti hakanud rohkem meeldima, kui nüüd Inglismaal elan. See küsimus pani kohe mõtisklema hetkeks. Kuigi ma tihtilugu kurdan, kuidas Eestis ikka see ja teine asi valesti ja üleüldse, mis hullumaja see elu seal on, siis see on ikkagi minu hullumaja. Mulle on eluaeg  meeldinud üksi omaette majandada, st. et ajan oma asja, hoian ennast tegevuses, sestap vist mul mingit ülimat koduigatsust ei olegi.

Eelmisel nädalal oli meil koolis activity week, ehk siis kui teistel ülikoolidel on reading week, siis meil on erinevad workshopid ja külalislecutrer'id. Esmaspäeval käisid kaks meest Heartsproductionist meile oma ettevõttest rääkimas ja tutvustamas seda magusat internshippi, mida nad teise aasta õpilastele pakuvad. Nägin oma kursakaaslaste januseid pilke ja mulle tunudb, et järgmisel aastal tuleb tihe rebimine selle koha üle Aga samas mine sa tea, kui 12. klassis käidi koolis rääkimas välismaale õppima minekust, siis oli ka tahtjaid kui palju ja lõppes asi ikka sellega, et ainult 3 inimest meie lennust selle siiski ette võttis. Also, nägin kursaõdede nägusid, kui nad ühte nendest meestest nägid, üks sõna: handsome. Ma nüüd siiski usun jälle, et good-looking inglise mehi võib ikka leida - kuid see selleks.

Inksuga na praznik

Siis kui 16 kraadi ja päike paistis

Ma isegi ei ürita seletada, mis siin pildi peal toimub. Aga Kaarle käis külas.

The Claddagh Ring, või nagu meile "the pub"

Selline on siis väljast.

PS! Vabandan nende laialdaste inglisekeelsete sõnade pärast, aga ilmselt selle suure koolitöö kirjutamise pärast olin seda blogi kirjutades sunnitud lausa eesti-inglise sõnaraamatut kasutama, et inglise keelest eest keelde osa sõnadest tõlkida.
PS2! I love you